If P&C Insurance AS (10100168)

Pooled on sõlminud kehtiva kindlustuslepingu. Vaidlust ei ole selles, et kindlustusjuhtum on toimunud. Kindlustusandja on hüvitanud kahju 225 euro ulatuses. Tarbija nõue on, et kokku oleks hüvitatud 400 eurot.

Esitatud tõendite kohaselt on kaupleja hüvitanud mõlema kindlustatu kohvri väärtuse, samuti on hüvitatud naisreisija kahe riietuseseme kahjustamine.

Esitatu alusel võib mõista, et ülejäänud kahju, mille hüvitamist nõutakse, on meeskindlustatu kohvris olnud riietusesemete kahjustamise hüvitis. Esitatu põhjal selgub, et kohvris olnud asjad olid siis, kui tarbija need lennufirmalt tagasi sai, määrdunud. Esitatu põhjal on need pärast pestud, kuid need on pärast pesu kortsunud. Tõendeid selle kohta, mis esemega ning mis kahju on tekkinud, ei ole esitatud. Pesu ega puhastuse kuludokumente ei ole esitatud.

Analoogselt tsiviilkohtumenetlusega toimub vaidluste kohtueelne menetlus poolte esitatud tõendite alusel (TsMS § 5 lg 1 ja 230 lg 1). Avaldaja ei ole tekkinud kahju ega selle suurust tõendanud.

 

Kindlustusleping kehtib tingimustel, mis sisalduvad poliisil ja tüüptingimustes. Tulenevalt VÕS § 8 lg 2 on leping pooltele täitmiseks kohustuslik.

Antud lepingu tingimustes on klaasikahju omavastutuseta hüvitamise kord sätestatud. Kui klaasivahetus tehakse kindlustusandja lepingupartneri juures, siis omavastutust ei rakendata, vastasel korral rakendub omavastutus.

Vaidlusalune tüüptingimus on lepingus, see on lepingu osa ja puudub kahtlus selles, et tegemist on kehtiva lepingutingimusega. Kindlustusandja poolt lepingusse niisuguse tingimuse võtmine on seaduslik ja lepingus see rakendub (VÕS § 35-39).

Kindlustuslepingus omavastutuse kasutamine on lubatud ja tavapärane, antud juhul on omavastutuse kasutamine poolte kokkulepe. Tarbijal ei ole alust nõuda, et kindlustusandja ei vähendaks hüvitist omavastutuse võrra.

Kaupleja on nõustunud hüvitama tarbija soovitud töökojas sõiduki esiklaasi vahetuse, kuid lahutab hüvitatavast summas omavastutuse 185 eurot. Omavastutus on kindlustuslepingu kohaselt see osa kahjust, mis jääb kindlustusvõtja kanda.

Komisjoni istungil tunnistas kaupleja, et kindlustussumma on kahe poliisi puhul ebaõigelt kinni peetud, 45 euro asemel peeti kinni 60 eurot. Seda kinnitab ka poliisidel sätestatu. Kaupleja möönis kohustust tasuda kindlustushüvitis kindlustusjuhtumite eest, mis on toimunud kindlustuslepingu kehtimise ajal - enne lepingu ülesütlemist. Eeltoodud alustel kuulub tarbijale täiendavalt hüvitamisele 173,86 eurot.

Kaupleja tasus tarbijale menetluse ajal täiendava hüvitise ja esitas tasumise kohta maksekorralduse pärast komisjoni istungit ja enne otsuse tegemist.

Pärast täiendava hüvitise tasumist ei ole kauplejal komisjonile esitatu põhjal tarbija ees hüvitamise kohustust.

Tarbija on vaidlustanud lepingu ülesütlemise. Komisjon nõustub kaupleja põhjendusega ja leiab, et seadus ja lepingu tüüptingimused võimaldasid kauplejal lepingu üles öelda ning seega on lepingu ülesütlemine kehtiv.

Kindlustuslepingu osaks olevate kindlustuse üldtingimuste p 71 kohaselt saab kindlustusvõtja 31 päeva jooksul arvates kindlustushüvitise maksmise või kindlustushüvitise maksmisest keeldumise otsusest kindlustusleping üles öelda, teatades sellest 31 päeva ette. Kaupleja tegi kahju hüvitamise otsuse 08.08.2022 ja ütles kindlustuslepingu üles alates 23.09.2022. Kaupleja on enammakstud kindlustusmakse summa 19.67 eurot tagastanud.

VÕS § 493 lg 2 kohaselt võib pärast kindlustusjuhtumi toimumist kumbki lepingupool lepingu üles öelda ühe kuu jooksul kahju kindlakstegemise toimingute lõppemisest. Kindlustusandja peab lepingu ülesütlemisest üks kuu ette teatama. Kindlustusvõtja võib sel põhjusel lepingu üles öelda selliselt, et see lõpeb hiljemalt jooksva kindlustusperioodi lõpuks.

VÕS § 493 lg 3 lõikes 2 sätestatust erinev kokkulepe kehtib üksnes juhul, kui ülesütlemisõigus on mõlema lepingupoole jaoks ühesugune.

Kindlustuse üldtingimuste p 71 kohaselt on nii pooltel õigus 31 päeva jooksul arvates kindlustushüvitise maksmise või kindlustushüvitise maksmisest keeldumise otsusest kindlustusleping üles öelda.

Arvestades, et kindlustusjuhtumi ülesütlemine oli kehtiv, ei ole alust nõuda kindlustuslepingu ülesütlemise järel toimunud juhtumite hüvitamist.

Tarbija on avalduse menetluse käigus saanud lepingule vastava täiendava kindlustushüvitise, seega on nõude esimene osa rahuldatud ulatuses, milles see on põhjendatud. Lepingu ülesütlemise vaidlustamiseks alus puudus. Avaldus tuleb jätta rahuldamata.

Kindlustuslepingu tingimustest tulenevalt on poolte vaidlus selles, kas tarbija ostis telefoni uuena ja kas see oli kindlustusjuhtumi toimumise ajal kasutuses olnud pisut üle 6 kuu või üle aasta.

Tarbija on esitanud müügilepingu, mille alusel tarbija väidetavalt telefoni omandas. Leping ei tõenda asjaolu, kas telefon oli müügilepingu sõlmimise ajal kasutamata ning uus või mitte.

Kaupleja on esitanud Telia Eesti AS kirjaliku kinnituse, et Telia on nimetatud telefoni müünud 30.11.2019. Tulenevalt kaupleja viidatud veebilehel avaldatust on telefon müüdud novembris ja kasutusele võetud.

Vaidluste kohtueelsel lahendamisel rakendatakse tsiiviilkohtumenetluse põhimõtteid selle osas, et mõlematel pooltel lasub enda esitatud asjaolude tõendamiskoormis.

Vastavalt TsMS § 230 lg 1 kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.

Tarbija esitatud müügilepingu alusel ei ole võimalik tuvastada, kas müüdi uus või kasutatud telefon. Kaupleja esitatud tõendite kohaselt müüs antud telefoni Telia aastal 2019 ja tulenevalt kaupleja viidatud veebilehe kaudu avatud IMEI kaudu telefoni kontrollimise võimalusest selgub sama, telefon on uuena müüdud ja kasutusele võetud varem, kui väidab tarbija. Eeltoodu põhjal on kaupleja enda seisukohti tõendanud ning tarbija väide ei ole tõendamist leidnud.

Kaupleja on teinud kindlustuslepingu tingimustele vastava hüvitamise ning avalduse rahuldamiseks puudub alus.

Märksõnad: kindlustus, lemmikloom
Sisu: Pooled sõlmisid lemmiklooma kindlustuslepingu. Tarbija koer hüppas betoonplaadilt maha ja riivas tagumise käpaga plaadi äärt. Koer hakkas lonkama ja tarbija pöördus loomaarsti poole, kes tuvastas trauma. Loom vajas operatsiooni ja tarbijal tuli tasuda koera raviteenuste eest. Kaupleja leiab, et on tegemist päriliku haiguse tõttu tekkinud ravikuludega, mis kindlustustingimuste kohaselt ei kvalifitseeru kindlustusjuhtumiks. Komisjon leiab, et kindlustusandja eksperdi hinnang ei ole antud konkreetse loomaga tutvudes vaid see viitab üksnes sellele, et antud tõul on krooniline haigus ja sellise vigastuse tekke võimalus on suur. Traumaatilise vigastuse teket see ei välista. Kindlustusandja ei ole tõendanud, et kindlustusjuhtum tarbija esitatud ja tõendatud viisil ei toimunud. Väide, et kulu suurus on ebareaalne, ei tõenda, et kulu ei ole mõistlik. Isik pöördus ilmselt enda poolt kasutatud loomakliinikusse ja ei ole tavaks, et kui kindlustus hüvitab ravikulu, võetakse mitu pakkumist ja valitakse odavaim ravi.

Märksõnad: kindlustusleping, kodukindlustus
Kindlustusjuhtum piiritletakse kindlustuslepingus. Antud lepingus on punktis 56 piiratud selle huvitamine, kui vesi tungib hoonesse läbi katuse. Sarnase piirangu kasutamine on tavapärane ja mõistlik. Kindlustuslepingu sõlmimisel võib eeldada, et hoone on harilikes oludes ilmastikukindel ja kindlustuslepingute alusel ei saa hoone omanik ega valdaja hüvitist kahju puhul, mis seotud sellega, kui hoonele ei ole tehtud vajalikku remonti ja hooldust ning selle tõttu hakkab näiteks katus läbi sadama. Tegemist ei ole üllatava tingimusega ja see on lepingus esitatud selgelt ja arusaadavalt. Komisjon asus seisukohale, et kindlustusjuhtumit ei ole toimunud ja kindlustusandjal puudub kahju hüvitamise kohustus.

Märksõnad: kindlustuskaitse, kindlustushüvitis, kodukindlustus, kindlustusjuhtum
Pooltevahelist suhet reguleeris kodukindlustuse leping. Kindlustuskaitse ulatuse määras leping ja selle tingimused. Vaidlus tõusetus selle üle, kuidas riski "leke torustikust" mõistet sisustada.
VÕS § 422

Märksõnad: kindlustusleping, kasko, teavitamine, viivis, asendusauto, kasutatud varuosad
Pooled vaidlevad, kas asjaolu, et tarbija teavitas kauplejat auto tarbija tahte vastaselt tema valdusest välja minemisest 2 kuud pärast kahjujuhtumi aset leidmist võib olla aluseks kahjuhüvitise vähendamiseks. VÕS § 452 lg 2 p 4 kohaselt ei või kindlustusandja tugineda kokkuleppele, mille kohaselt ta vabaneb kindlustusjuhtumi toimumise puhul täitmise kohustusest kindlustusvõtja kohustuse rikkumise tõttu, kui kohustus tuli kindlustusandja suhtes täita pärast kindlustusjuhtumi toimumist ja kindlustusvõtja rikkus kohustust raske hooletuse tõttu, kuid rikkumisel ei olnud mõju ei kindlutusjuhtumi kindlaks tegemisele ega kaindlustusandja täitmise kohustusele. Isegi kui asuda seisukohale, et tarbija on politseile 2 kuud pärast kahjujuhtumi toimumist teatades olnud raskelt hooletu, ei ole kaupleja komisjonile suutnud põhjendada, mil moel vastav lepingu rikkumine mõjutas kindlustusjuhtumi kindlaks tegemist või kindlustusandja täitmiskohustust.
VÕS § 132 lg 3 näeb ette, et kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis asja parandamise mõistlikud kulud. Ebamõistlik oleks 2008 aasta väljalaskeaasta sõiduki remondil kasutada uusi varuosi. Seega tuleb tarbijale kahjuhüvitise maksmisel võtta arvesse kasutatud varuosade maksumust.
VÕS § 452 lg 2 p 4

Kindlustusjuhtum, hüvitamisest keeldumine, lemmikloomakindlustus
Tarbija sõlmis lemmiklooma kindlustuse lepingu koera kindlustamiseks. Koeraga juhtus kindlustusperioodi jooksul õnnetus, mille tagajärjel murdus koeral 2 hammast, mis tuli eemaldada. Kaupleja keeldus hammastega seotud kahju hüvitamisest, kuna kindlustuslepingus oli hambaravi hüvitamine välistatud ning hamba eemaldamise korral on tegemist hambaraviga. Komisjoni hinnangul on aga Tarbija nõue põhjendatud, kuna loom vajas hammaste eemaldust õnnetusjuhtumi tagajärjel tekkinud vigastuse raviks ja tegemist on kindlustusjuhtumiga, kuna see ei olnud tavapärane hambaravi.
VÕS § 489 lg 1, 422 lg 1, 101 lg 1 p 1