OSAÜHING FORSS (10283967)

Pooled sõlmisid töövõtulepingu.
Kaupleja teostas muude tööde hulgas tasulise diagnostika, samuti esitas kaupleja enne töö alustamist kulude kohta kirjalikult kalkulatsiooni.
Kaupleja avastas töö teostamise käigus, et on kulude kalkuleerimisel eksinud ja teatas sellest tarbijale. Kaupleja hinnangul vabastab see kaupleja kohustusest teha töö kokkulepitud hinnaga.
Tarbija tasus kauplejale töö eest nõutud tasu ja alustas vaidlust ülemääraselt tasutud summa tagasisaamiseks.
Vastavalt võlaõigusseaduse § 635 lg 1 töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu.
Vastavalt võlaõigusseaduse § 639 lg 1 töövõtulepinguga võib kokku leppida töö eelarves, mis on töövõtjale kas siduv või mittesiduv. Sellise kokkuleppe puudumisel eeldatakse, et eelarve on siduv. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt mittesiduva eelarve olulisel ületamisel võib töövõtja nõuda eelarvet ületava tasu maksmist, kui eelarve ületamist ei olnud võimalik ette näha. Sel juhul peab töövõtja eelarve olulisest ületamisest tellijale viivitamata teatama. Teatamata jätmise korral võib töövõtja eelarvet ületanud summat nõuda üksnes ulatuses, milles tellija on alusetult rikastunud.
Poolte lepingusuhtes oli kauplejal kohustus teha kindlaks tarbija sõiduki puudused, nende kõrvaldamiseks vajalike tööde maht ja varuosade hind. Kaupleja nõudis kliimaseadme diagnostika eest tasu, samuti koostas vajalike tööde ning varuosade kohta kalkulatsiooni ja esitas selle enne töö alustamist tarbijale. Kaupleja kannab enda läbiviidud diagnostika ja koostatud kuluarvestuste eest vastutust ja on kaupleja riisiko, kui need on vigased.
Tarbija võis eeldada, et pärast sõiduki kauplejale diagnostikaks ja puuduste tuvastamiseks esitamist ja pärast kulukalkulatsiooni saamist on kulukalkulatsioon korrektne ja töö tehakse kalkuleeritud hinnaga. Kaupleja ei saa eeldada, et tarbija on asjatundja ning asub otsima erinevusi diagnostika aruande ja kulukalkulatsiooni vahel. Tarbija, tuues sõiduki remonti, eeldab, et kaupleja järgib kalkuleeritud hinda.
On oluline, et kaupleja esitab õiged diagnostika leiud ja kulukalkulatsiooni, sest need moodustavad lepingusuhtes kaupleja pakkumuse ja nende põhjal annab klient nõustumise. Antud juhul oli töövõtuleping sõlmitud diagnostikaaruande ja kulukalkulatsiooni esitamise ja nendele nõustumuse andmisega.
Lepingut ei saa muuta nii, et keegi töökojast helistab ja teatab suuliselt, et hind muutub. Leping oli juba selle telefonikõne ajaks sõlmitud ja tööga alustatud. Tarbija võis nõuda lepingu täitmist.
Kui kliendilt nõutakse kokkulepitust suuremat tasu, siis võib klient selle sõiduki kinnipidamise vältimiseks tasuda. Kokkulepitust suurema tasu maksmist ei saa tõlgendada lepingu muutmise heakskiitmisena, kui see koheselt vaidlustatakse. Selle tulemusena on kliendil võimalik saada remonditud asi enda valdusse ja enamtasutud summa tagasinõudmise õigus jääb püsima. Sellises olukorras oleks kliendil ebamõistlik jätta tasumata ja mitte saada sõidukit kätte või lubada enda sõiduki vigane seisund uuesti taastada.
Kaupleja on lepingut rikkunud, nõudes töö eest kokkulepitust suuremat tasu. Tarbijal on õigus lepingule tuginedes ülemääraselt tasutu tagasi nõuda.

Lepingu rikkumise korral võib võlausaldaja nõuda kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised eeldused (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-173-12, tsiviilasjas nr 3-2-1-100-15, p 20):
1) võlgnik on lepingut rikkunud (VÕS § 115 lg 1),
2) võlgnik vastutab lepingu rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1),
3) võlausaldajale on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128),
4) kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2),
5) kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena võlgnikule lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3) ning
6) rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).
Tarbija poolt liigselt tasutu tagasinõue on kahju hüvitamise nõude. Kaupleja on lepingut rikkunud, nõudes kokkulepitust suuremat tasu, kaupleja on selle eest vastutav. Tarbija sai seeläbi kahju, sest pidi tasuma enam, kui pooled olid kokku leppinud. Hinnakokkuleppe eesmärk on kohustatud isiku kaitse alusetu nõude eest. Kaupleja sai ja pidi mõistma, et tarbijale lepingus kokkulepitust suurema arve esitamine võib kaasa tuua nõude vaidlustamise ja liigselt nõutu tasumisest keeldumise või tagasinõudmise. Tekkinud kahju on põhjuslikus seoses kaupleja rikkumisega.