EILE

Swedbank P&C Insurance AS (11269248)

Registrisse kantud

Üldinfo

Firma nimi
Swedbank P&C Insurance AS
Registrikood
11269248
Õiguslik vorm
Aktsiaselts
Staatus
Registrisse kantud
Registreeritud
21.06.2006 (17 aastat tagasi)
KMKR number
EE101098678
Põhikapital
21210000.00 EUR
Põhitegevusala
Swedbank P&C Insurance AS on registreeritud 21.06.2006 (17 aastat 8 kuud tagasi) aadressil Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Liivalaia tn 8. Swedbank P&C Insurance AS on tegutsev ettevõte. Firma õiguslik vorm on aktsiaselts. Registrikood on 11269248, käibemaksukohustuslasena registreerimise number (KMKR) on EE101098678. Põhikapitali suurus on 21210000.00 EUR. Ettevõtte juhatuse liikmed on Ilona Gaiževskaitė-Mickaitienė, Margus Liigand ja Rasa Balevičienė.

Ettevõtte põhitegevusala on Kahjukindlustus.

Maksud

Kvartal Riiklikud maksud Tööjõu maksud Maksustatud käive Töötajate arv
2023.4
458 470
444 505
209 548
103
2023.3
442 824
413 944
285 606
103
2023.2
1 639 532
392 210
266 861
97
2023.1
384 150
361 672
234 024
95
2022.4
364 319
343 979
203 362
88
2022.3
339 609
322 072
196 620
89
2022.2
2 177 570
291 200
197 065
93
2022.1
315 325
291 710
206 806
76
2021.4
292 030
283 963
132 012
78
2021.3
301 845
296 571
132 910
78
2021.2
3 722 331
291 429
129 834
84
2021.1
286 496
284 236
110 378
82
2020.4
293 052
290 401
110 421
86
2020.3
308 570
300 607
146 576
84
2020.2
3 855 651
291 044
226 074
91
2020.1
296 502
275 679
187 711
87
2019.4
278 347
262 168
152 184
87
2019.3
273 089
260 340
153 123
83
2019.2
1 790 555
239 590
188 623
87
2019.1
272 979
247 044
192 949
84
2018.4
254 309
243 660
117 227
84
2018.3
244 533
236 487
121 070
86
2018.2
2 470 496
197 248
174 680
87
2018.1
197 703
179 714
147 066
69
2017.4
195 251
176 503
146 837
70
2017.3
194 544
181 360
128 148
67
2017.2
1 163 968
161 334
139 490
73
2017.1
172 916
153 720
137 689
63
()

Tarbijavaidluste komisjoni otsused

Otsuse nr 19-1/23-06024-025 (otsuse avaldamise kuupäev: 23. okt 2023)

Otsus: Tarbija kahjuks
Pooled sõlmisid kindlustuslepingu.
Kindlustusjuhtumi toimumise üle puudub vaidlus. Kindlustusjuhtumiga seotud kahju on hüvitatud välja arvatud vaieldav osa kahjust - remonditöö käigus tekkinud plekid.
Vaidluse ese on, kas parketile tekkinud plekid on tekkinud remondi käigus.
Kohtumenetluses (TsMS § 230 lg 1) peab kumbki pool tõendama asjaolud, millele ta tugineb, samuti vaidluste kohtueelsel lahendamisel. Ei ole võimalik tuvastada, kuidas plekid tekkisid ja millal need tekkisid.
Poolte esitatud tõendid on vastuolulised. Asjatundjate arvamused plekkide tekkepõhjuste üle lahknevad. Tarbija asjatundja vastab küsimusele, millele ta pidi vastama, liiga umbmääraselt: "põrandale plekkide tekkimise põhjuseks on pahtli- ja värvitööde halb kvaliteet, heast ehitustavast mittekinnipidamine (põrandad jäeti korralikult katmata enne töödega alustamist) ja/või valede materjalide kasutamine või tehnoloogia." Ei ole aru saada, millele asjatundja kõiki neid väiteid esitades tugineb. Kaupleja esitatud asjatundja arvamuse kohaselt ei ole võimalik, et tegemist on remonditöö käigus tekkinud plekkidega, kuna need asuvad lakikihi all.
Komisjon ei pea poolte esitatud asjatundja arvamusi veenvateks. Avaldaja esitatud asjatundja arvamus on üldsõnaline ega ole kontrollitav. Samad puudused on kaupleja esitatud arvamusel. Sellest ei selgu, mille alusel võidetakse, et plekid on lakikihi all, mitte ei ole tegemist lakikihi kahjustumisega. Samuti ei ole vana põranda puhul ilmselt võimatu, et lakikahjustuste kohas mõjutab keemiliselt aktiivne reaktsioon ka laki all olevat kihti.
Tarbija põrand, mille üle on vaidlus, on fotode põhjal paigaldatud ilmselt ammu, sellel on märgata olulist kulumist ja erinevaid defekte. Põrand ei ole tasapinnas, lippide vahed on kohati liiga suured, lipid on teineteise suhtes viltu, näha on hooletu lihvimise jälgi. Tuleb tõdeda, et vaidlusalused plekid ei mõjuta arvestataval määral üldist kvaliteeti ega välimust.
VÕS § 127 lg 1 alusel on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine samasse olukorda, kui hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks olnud. Samas lõige 5 sätestab, et hüvitisest tuleb maha arvata igasugune kasu, mida isik sai kahju tekitamise tagajärjel, eeskätt säästetud kulud. Antud juhul tuleb tõdeda, et vaidlusaluse põranda kvaliteet ja üldmulje ei muutu seoses vaidlusaluste plekkidega. Samas põranda ülelihvimine ja uus lakkimine muudaks põranda olukorra, mis enne kindlustusjuhtumit ja on praegu tänapäeva standardite järgi remontivajav, lähedaseks uueväärsega – kui jätta asendamata parkett.
Avaldus jäetakse rahuldamata, kuna see ei ole tõendatud.

Otsuse nr 19-1/22-15932-046 (otsuse avaldamise kuupäev: 2. juuni 2023)

Otsus: Tarbija kahjuks
Pooled on sõlminud kindlustuslepingu.

Vastavalt kindlustuslepingu osaks olevate tüüptingimuste lk 11 ei ole kindlustusandjal kohustust huvitada kahju, mis tekib seoses ette planeeritud tööde tegemisega. Muudele alustele kahju hüvitamisest keeldumisel kindlustusandja ei tugine, loobudes väitest, et tegemist on ebaoluliste kahjustustega.

Kindlustuslepingus kehtivad poolte kokkulepitud tingimused ja koguriski kindlustuse kindlustuskaitse puhul on tavapärane, et tingimused välistavad teatud kahju hüvitamise. Antud välistava tingimuse osas ei saa väita, et tegemist on üllatava või ebaselge lepingutingimusega. Seega on antud lepingutingimus kehtiv ja kaupleja võib selle alusel kahju hüvitamisest keelduda. Asjaolus, et kahju tekitati garantiitööde läbiviimisel, ei ole vaidlust. Tarbija kinnitab, et nii see oli.

Kindlustusandja ei ole tarbijaga suheldes käitunud arusaadavalt. Tarbijale esitatud kirjade põhjal võib mõista, et tegemist on kindlustuslepingu alusel hüvitatava kahjuga. Kindlustusandja ei teinud kahjukäsitluse toiminguid, vaid sundis enda klienti hankima erinevaid hinnapakkumisi koormates sellega klienti asjatult, sest hinnapakkumiste kogumisel ei ole mõtet, kui kahju ei kuulu hüvitamisele. Selline kahjukäsitlus ei loo kindlustusandjast ega kindlustusteenusest head või korrektset kuvandit.

Kindlustusandja hüvitamiskohustus eeldab vastavalt võlaõigusseaduse § 476 lg 1, et toimunud on kindlustusjuhtum. Antud juhul puudub kindlustuslepingu tingimuste kohaselt hüvitamise kohustus.

Komisjon nõustub kindlustusandjaga, et kahju tekitamise eest vastutaval isikul on kohustus see hüvitada. Kahju tekitanud isik on see, kellel oli kohustus teha tarbijale garantiikorras remonditööd. Arvestades, et tarbijal on tõendid, et kahju tekitati remonditööde käigus ja samuti kahju suuruse kohta, on tarbijal mõistlik kaaluda nõude esitamist vastutava isiku vastu. Kaaluda võib maksekäsu kiirmenetluses avalduse esitamist. See on veebi vahendusel toimuv ning keskmisele isikule jõukohase keerukusega toiming. Vastavalt nõude summale tuleb leida tasumisele kuuluv riigilõiv ja täita veebis olemasolev vorm. Kui teine pool esitab vastuväite, on võimalik üle minna hagimenetlusse. Asjaolusid ja tõendeid arvestades on tarbijal hea võimalus nõude esitamisel edu saavutada.

Arvestades toimunud probleemset kahjukäsitlust ja asjaolu, et tarbija on kaupleja klient, võiks kindlustusandja kaaluda tarbijale vajaliku abi osutamist tarbija nõude realiseerimisel vastutava isiku vastu. Kindlustusteenuse eesmärk on kliendile kahju tekkimise korral abi osutada, mitte tekitada ebavajalikku asjaajamist ja täiendavat ajakulu. Enamus kindlustusandjaid pakuvad enda kliendile mõistlikus ja vajalikus ulatuses nõustamist ja abi ka olukordades, kus kahju on tekkinud kuid kindlustuslepingu alusel hüvitamiskohustus puudub.

Otsuse nr 19-1/21-13505-012 (otsuse avaldamise kuupäev: 25. märts 2022)

Otsus: Tarbija kasuks
Poolte vahel on kehtiv kindlustusleping. Vaidlus on, kas toimunu on kindlustusjuhtum.

Kaupleja vastuse kohaselt on tegemist kindlustusjuhtumiga, kui kahte kaupleja viidatud välistust ei esine.

Kindlustusadja on otsuses esitanud asjakohaste tüüptingimuste sätted osaliselt, jättes ühe sätte puhul viitamata tingimuste osa, mis on tarbija kasuks. Arvestades, et antud tüüptingimused ei ole enam veebis kättesadavad, on selline kindlustusandja käitumine pahauskne ja ei ole kooskõlas kindlustuse hea tavaga.

Kindlustusandja viitatud ehitusviga puudutav säte on järgnevalt esitatud tervikuna (allakirjutanu palus kauplejalt tüüptingimuse tervikteksti, mis viidatud):

"- vigane ehitus- või remonditöö; arvutus-, planeerimis- või projekteerimisviga; defektsete või ebasobivate ehitusmaterjalide kasutamine;

Erand. Hüvitame kahju, kui eelnimetatud põhjustel on toimunud äkiline ja ettenägematu sündmus, kuid me ei hüvita seda osa kindlustatud esemest, mis kahju põhjustas.
Näited.
- Kui korsten ei ole ehitatud projekteerimisnõuete kohaselt ja see põhjustab tulekahju, hüvitame ehitisele tekkinud kahju, kuid ei asenda korstent.
- Kui vannitoa seinaplaadid on kinnitatud liiga vähese plaadiliimiga ning kukuvad seetõttu alla ja kahjustavad kraanikaussi, hüvitame kraanikausile tekitatud kahju, aga mitte seinaplaate.
- Kui vesi või niiskus pääseb vigase ehitustöö tõttu soojustuse ja krohvi vahele ning kahjustab eluhoone välisseina, ei kuulu kahju hüvitamisele, sest tegemist ei ole äkilise sündmusega.
- Kui ehitise soojustusmaterjal on ebakvaliteetselt paigaldatud ning see on tekitanud külmasillad ja kondensatsiooni- või hallituskahjustusi ehitise siseviimistlusele, ei asenda me soojustusmaterjali, sest kahju pole põhjustanud äkiline või ettenägematu sündmus. Me ei hüvita ka siseviimistluse kahjustusi, sest kondensatsioon ja hallitus ei kuulu kindlustuskaitse alla.".

Eespool viidatud erand, mille kaupleja jättis enda otsuses avaldamata, sätestab üheselt, et ka ehitusveast tekkinud kahju hüvitatakse, jättes hüvitamata purunemise põhjustanud kindlustatud eseme.

Antud juhul ei ole tõendeid selle kohta, et mahuti põhjustas iseenda purunemise. Kaupleja otsuse kohaselt on mahuti purunemise põhjus märg pinnas. Seega kuulub.tekkinud kahju hüvitamisele.

Esitatu põhjal ei ole toimunud pinnase ega mahuti liikumist. Mahuti kõrval toimunud vajumise harilik põhjus on vale täitepinnas või täitepinnase halb tihendamine, mitte mahuti liikumine. Kaupöleja ega kaupleja asjatundja ei ole tuvastanud mahuti nihkumist ja tingimuste kohaselt ei oleks ka see kindlustusjuhtumi välistus, see pole ehitise nihkumine, mahuti on rajatis, mitte ehitis.

Arvestades esitatut võis ehitaja teha vea mahuti paigaldamisel ja mahuti lõhkuda või oli mahuti valmistusveaga, kuid see defekt parandati.

Mahuti tagasipaigaldamisel võidi teha viga mahuti ümbruse täitmisel, kuid ei ole tõendeid, et see põhjustas mahuti liikumise. Mahuti võis puruneda, nagu kaupleja asjatundja arvamusest tuleneb, liigniiske pinnase vajumise tõttu. Kui pinnas vajus võis pinnases olnud kivi liikuda vastu mahutit ja selle katki suruda. See on tulenevalt kaupleja tüüptingimustest hüvitatav kindlustusjuhtum, väkistused ei kohaldu.

Kaupleja teine keeldumise alus ei ole asjakohane, kuna siin on sätestatud: "ehitise või selle vundamendi, seinte või muude konstruktsioonielementide vajumine, kerkimine, liikumine, paisumine, materjali kulumine, vibratsioon". Millegi loetletu toimumist ei ole esitatud ega tõendatud, tarbija hoone, selle seinad, vundament ja muu pole liikunud. Reoveemahuti on rajatis ning see ei ole esitatu kohaselt kuhugi liikunud.

Kaupleja otsuses toodud juhtunu kirjeldus "mahuti purunemise võimalik põhjus on vettinud pinnasest tekkinud koormus, mis ületas mahuti põhja tugevuse ning põhjustas selle sissevajumise ja murdumise korpuselt" vastab koguriskikirjelduse kindlustusjuhtumile, kuni kaupleja ei tõenda, et selline pinnas mahutil on ehitusviga. Arvestades mahuti vigastuse asukohta ei ole kahjustust tekitanud mahutil olnud pinnas vaid mahuti paigaldamise järel mahuti ümber olnud pinnase vajumine, mille käigus sattus kivi vastu mahutit. Mahutil asunud pinnas iseenesest ei ole ehitusviga vaid mahuti purunemise võis põhjustada mahuti peal oleva pinnase kuivendamiseks kasutatud drenaazi ummistumine. Ka sellel juhtumil tuleks mahuti asendamine hüvitada, küsimus võiks olla kuivenduse parandamise mittehüvitamises.

Esitatud asjatundja arvamuses viidatakse võimalusele, et juhtumi toimumisele aitas kaasa mahuti tootmisviga. Kui purunemise põhjus oli tootmisviga, tuleb see tingimuste kohaselt hüvitada.

Kindlustusandja on kahju hüvitamise otsuses üldsõnaline, tõendatud ei ole ühtegi hüvitamist välistavat asjaolu.

Kaupleja otsuses esitatud üldsõnaline jutt sellest, mis võis olla toimunu põhjus, et ole tõend küvitamisvälistuse esinemise kohta.

Kaupleja viited sellele, et tarbija on ise mahutist vett välja pumbanud ei tõenda, et tegemist on ehitusveaga või muu hüvitamisvälistusega. Mahuti võis enne purunemist pinnaveega täituda, kui vesi tungis mahutisse läbi torustiku või tühjendamisava. Kaupleja ei ole tõendanud, et mahuti purunes praegu tuvastatud viisil kohe pärast paigaldamist.

Kindlustusandja peab tõendama kindlustusjuhtumi toimumise. Antud juhul on tarbija juhtumi toimumise tõendanud. Vesi hakkas ootamatult tungima majja, on selgunud, et selle põhjustas kanalisatsioonimahutis olev pragu.

Tõendeid ja asjaolusid ning toimunud ülevaatusi arvestades on toimunu kindlustusjuhtum.

Hüvitamisest keeldumise aluse esinemise peab tõendama kindlustusandkja, kaupleja ei ole hüvitamisest keeldumise aluse esinemist tõendanud. Kaupleja viidatud lepingutingimused ja tuvastatud asjaolud hüvitamisest keeldumiseks alust ei anna.

Arvestades esitatut on kindlustusandja teinud ebaõige otsuse ja valesti keeldunud kahju hüvitamisest, kindlustusjuhtum on esitatu põhjal toimunud ja kindlustusandjal on kohustus kahju hüvitada.

Otsuse nr 18-001954-011 (otsuse avaldamise kuupäev: 7. nov 2018)

Otsus: Tarbija kasuks
Märksõnad: kindlustushüvitise väljamaksmine
Pooled sõlmisid kodukindlustuse lepingu, millega kaupleja võttis enesele kohustuse kindlustada kindlustuskohas võimalikud riskid koguriskikindlustuse põhimõttel ning tarbijal tuleb maksta kokkulepitud ulatuses kindlustusmakseid. Tarbija elukohas toimus kindlustusjuhtum, mille tagajärjel tekkis kindlustatud hoone siseruumides veekahju. Kaupleja leiab, et katuse lekkekoht ei tekkinud kindlustusjuhtumi tagajärjel ning et katuse lekkekoha väljaselgitamise kulu ei ole hinnatav kindlustusjuhtumi tagajärjel tekkinud kulutusena. Komisjon leiab, et tulenevalt VÕS § 423 lg 1 järgi on kindlustusjuhtum eelnevalt kokkulepitud sündmus, mille toimumise korral peab kindlustusandja täitma oma lepingust tuleneva täitmise kohustuse.
VÕS § 422 lg 1, VÕS § 423 lg 1 ja lg 2, VÕS § 488 lg 1

Otsuse nr 17-009639-012 (otsuse avaldamise kuupäev: 5. märts 2018)

Otsus: Tarbija kasuks
Märksõnad: kindlustus, kasko, omavastutus
Pooled vaidlevad selle üle, kas sõiduki kahjustused on tekkinud ühe või kahe kindlustusjuhtumi tagajärjel. Riikohus on otsuses nr 3-2-158-17 p 3 märkinud, et kindlustuslepingu rikkumise tõendamise kohustus on kindlustusandjal, kes lepingurikkumisele tugineb. Kaupleja on oma vastuses möönnud, et teoreetiliselt on võimalik selliste kahjustuste tekkimine ühel ja samal ajahetkel. Kaupleja ei ole tõendanud, et ustel olevad vigastused pole tekkinud ühest kindlustusjuhtumist, mistõttu uste kahjustuste hüvitamisel ei ole kauplejal õigust kohaldada kahte omavastutust. Komisjon nendib, et peegli ja uste vigastused on tõenäoliselt erinevatest kindlustusjuhtumitest ning peegli kahjude hüvitamisel on kindlustusandjal õigus kohaldada täiendavat omavastutust.
VÕS §476 lg 1

Otsuse nr 17-007808-017 (otsuse avaldamise kuupäev: 26. jaan 2018)

Otsus: Tarbija kasuks
Märksõnad: kodukindlustus; kahjuhüvitis
Poolte vahel on vaidlus kindlustusjuhtumi tagajärjel tekkinud kahju suuruse üle. Komisjoni hinnangul on korteri kahjustused tekkinud erinevate asjaolude/põhjuste koostoimes. Kahjustuste ulatus ja taastamise kulu ei ole kululiikide osas täpselt (matemaatiliselt) jagatav. Sellest tingituna leiab komisjon, et kahjustatud isiku osa kahju põhjustamises tuleb kindlaks määrata proportsionaalselt. Komisjon leiab, et hinnapakkumises toodud kulu tuleb 70% osas jätta kindlustusandja kanda.

Otsuse nr (otsuse avaldamise kuupäev: 14. märts 2017)

Otsus: Tarbija kasuks

Otsuse nr (otsuse avaldamise kuupäev: 2. mai 2016)

Otsus: Tarbija kasuks
Failid:
103
Töötajad
209 548 €
Käive 2023Q4

Kontaktandmed

Telefon
+372 8882100
E-post
varakindlustus@swedbank.ee
Juriidiline aadress
Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Liivalaia tn 8, 10118 12

Esindusõigus

Nimi
Nasdaq CSD SE
6025

Aktsiaraamatu pidaja

al. 28.09.2017
Ilona Gaiževskaitė-Mickaitienė
2

Juhatuse liige

al. 18.05.2020
Margus Liigand
3
11.07.1972 (51)

Juhatuse liige

al. 21.06.2006
Rasa Balevičienė
2
01.10.1974 (49)

Juhatuse liige

al. 30.06.2017

Kandevälised isikud

Nimi
Swedbank AS
2

Asutaja

al. 21.06.2006
Swedbank AS
2

Aktsionär

al. 04.01.2018
Aktsiaselts PricewaterhouseCoopers
0

Audiitorettevõtja

al. 18.04.2019
Andres Tukk
1
20.11.1980 (43)

Nõukogu liige

al. 22.01.2020
Johanna Okasmaa Nilsson
0

Nõukogu esimees

al. 07.02.2021
Olavi Lepp
1
01.10.1977 (46)

Nõukogu liige

al. 23.07.2021
Göran Böhlmark
0

Nõukogu liige

al. 29.03.2022
Magnus Carlehed
1

Nõukogu liige

al. 04.10.2022
Olof Sundblad
0

Nõukogu liige

al. 04.10.2022

Tegelikud kasusaajad

Nimi
Johanna Okasmaa Nilsson
0

kõrgema juhtorgani liige. s.o juhatuse liige või nõukogu liige

al. 02.02.2021
Täpsem otsing EMTAK tegevusalade kataloog Käibemaksukalkulaator Käive 2023Q4 Uued ettevõtted Privacy policy