Osaühing Beno Rent (12644895)

Tarbija viis oma jope kaupleja juurde puhastusse, pärast puhastusteenuse osutamist tekkisid jope pealismaterjalile defektid. Tarbija esitas kaupleja vastus kahju hüvitamise nõude. Tarbija nõue ei olnud tõendatud, komisjon jättis nõude rahuldamata.

Tarbija viis suleteki kauplejale puhastamiseks, teki kattematerjalile tekkisid teenuse osutamise käigus rebendid. Tarbija esitas lepingust taganemise ja kahju hüvitamise nõude. Komisjon jättis nõude rahuldamata, kuna kaupleja tellitud eksperdi järelduse kohaselt tõi tarbija puhastusse teki, milline oli pikaajalise kasutamise käigus ära kulunud.

Tarbija sõlmis kauplejaga töövõtulepingu. Tarbija viis 30.09.2021 saapad kaupleja juurde puhastamiseks. Kaupleja leidis, et puhastamine pole võimalik ning soovitas tarbijal tellida saabaste värvimise. Töö ei õnnestunud kaupleja proovis teist värvi. Üheksa päeva pärast hakkas saabastele kantud värv pragunema. Tarbija soovis kahju hüvitamist nõudes kauplejalt teenustasu ja poole saabaste ostuhinna hüvitamist. Kaupleja leidis, et ei vastuta tekkinud kahju eest, kuid tagastas tarbijale teenuse maksumuse. Komisjoni poolt kaasatud ekspert leidis, et kaupleja pole kasutanud õigeid töövõtteid. Komisjon rahuldas avalduse, kuna leidis, et tegemist oli kaupleja poolt olulise töövõtulepingu rikkumisega. Komisjon mõistis kauplejalt VÕS § 115 lg 1 alusel tarbija poolt soovitud summa 107, 50 eurot välja.

lPoolte vahel on töövõtuleping. Vastavalt VÕS § 635 lg 1 töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Samas lg 4 kohaselt tarbijatöövõtuleping on oma majandus- või kutsetegevuses tegutseva töövõtja ja tarbijast tellija vaheline töövõtuleping, mille esemeks on teenuse osutamine tarbija vallasasja suhtes, samuti tarbijale vallasasja valmistamine või tootmine.

VÕS § 640 lg 2 kohaselt töövõtja kannab juhusliku hävimise ja kahjustumise riisikot kuni töö valmimiseni. Kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine või kui see on tavaline, kannab töövõtja juhusliku hävimise ja kahjustumise riisikot kuni töö vastuvõtmiseni või vastuvõetuks lugemiseni.

Kaupleja peab vastutusest vabanemiseks tõendama, et asja kahjustused olid tekkinud enne asja kauplejale üle andmist. Ksaupleja vastusega on tõendatud, et kaupleja töötaja plekke asja vastuvõtmisel tähele ei pannud, seega ei ole tõendeid, et tegemist oli varem tekkinud plekkidega. Seega, arvestades, et vastavalt seadusele on riisiko pärast asja kauplejale üleandmist kauplejal, vastutab plekkide (kahjustumise) eest kaupleja.

Komisjonile esitatud fotodel on näha ka pleki juures olev karvaseks muutunud või katkenud kiududega hõõrdumisjälg. Eelnevas tooduga samal põhjusel vastutab selle eest kaupleja.

Pooltel puudub vaidlus kahjustatud asja hinna osas. Kaupleja on esitanud väite, et kuigi asjal on plekid ja hõõrdumisjäljed, on see esteetiliselt endiselt välimusega, mis võimaldab selle kandmist. Kahtluseta võib selle kandmine olla võimalik, kui riietuseseme omanik ei pea nõustuma sellega, et kannab edaspidi kulumisjälgedega ja plekilist riietuseset. Riietuseseme kahjustamise korral võib nõuda selle väärtuse hüvitamist.

VÕS § 641 lg 1 alusel töö peab vastama lepingutingimustele. VÕS § 641 lg 2 p 1 alusel töö ei vasta lepingutingimustele, kui tööl ole kokkulepitud omadusi st jope ei ole puhas, kui sellele tekkis uusi plekke ja puhastamisel hõõrdumisjälgede tekitamine ei ole samuti nõuetekohane puhastamine. Kui töö ei ole nõuetekohane ei ole töövõtjal õigust tasule sest VÕS § 637 lg 3 mõttes ei ole tegemist valminud tööga, kui see ei ole seda liiki tööle omase kvaliteediga, mida tellija võis mõistlikult eeldada, lähtudes töö olemusest (VÕS § 641 lg 2 p 5).

Puudub vaidlus selles, et töö mittevastavusest teatati mõistliku aja jooksul (VÕS § 644 lg 1). Samuti ei ole vaidlust selles, et tekkinud puudust ei ole võimalik kõrvaldada.

Esitatu põhjal on kaupleja rikkunud lepingut, puhastamise käigus tekkisid asjale uued kahjustused. Seetõttu puudub kauplejal alus nõuda teenuse eest tasu ning vastavalt VÕS § 101 lg 1 p 3 ja VÕS § 115 on tarbijal õigus nõuda kahju hüvitamist.

Vaidlus kahjuhüvitise summa üle puudub. Kaupleja rikkumist vabandavad asjaolud puuduvad.

Kaupleja peab tarbijale hüvitama tasutud lepingutasu 15 eurot ja jope maksumuse 184,95 eurot.

Märksõnad: keemiline puhastus
Sisu: Keemilisse puhastusse viidi ilma defektideta jope, kuid kättesaamisel selgus, et puhastuse käigus on jope kunstnahast varrukad katki läinud. Kaupleja leidis, et jope valesti puhastamise tingis ebakorrektne ja vastuoluline puhastusjuhend. Kaupleja väitis vastuses ekslikult, et perkloroetüleen on sama aine mis triklooretüleen. Perklooretüleeni teine nimetus on tetraklooretüleen. Seega perkloroetüleeni ja triklooretüleeni näol on tegemist kahe erineva keemilise ühendiga. Komisjon on seisukohal, et kaupleja on töövõtu lepingut oluliselt rikkunud (VÕS § 647 lg 1).

Märksõnad: Töövõtuleping, keemiline puhastus, kahju hüvitamine
Tarbija viis keemilisse puhastusse spordijalanõud. Puhastuse käigus andsid jalanõude detailid värvi, tarbija ei võtnud jalatseid vastu. Kaupleja tunnistas viga ja puhastas jalatsid uuesti. Tarbija ei võtnud jalatseid ikkagi vastu ning soovis nendeostuhinna hüvitamist. Kaupleja hinnangul oli nõue põhjendamatu, sest jalatsid oli olnud kasutuses rohkem kui pool aastat ning nende sisemine vooder oli kulunud läbivate aukudeni.
Komisjon ja sõltumatu ekspert teostasid istungil vaidlusaluste jalatsite vaatuse. Eksperdi hinnangul eiole keemiline puhastus jalanõusid kahjustanud ning seetõttu jättis komisjon avalduse rahuldamata.
VÕS § 635 lg 4, VÕS § 641 lg 2 p 1