EILE

AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal (12831829)

Registrisse kantud

Üldinfo

Firma nimi
AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal
Registrikood
12831829
Õiguslik vorm
Välismaa äriühingu filiaal
Staatus
Registrisse kantud
Endine nimi
AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal
Registreeritud
09.04.2015 (8 aastat tagasi)
KMKR number
EE101788098
Põhikapital
40281000.00 LTL
Põhitegevusala
AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal on asutatud 09.04.2015 (8 aastat 10 kuud tagasi) aadressil Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Pärnu mnt 141. AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal on tegutsev ettevõte. Firma õiguslik vorm on välismaa äriühingu filiaal. Registrikood on 12831829, käibemaksukohustuslasena registreerimise number (KMKR) on EE101788098. Põhikapitali suurus on 40281000.00 LTL.

Ettevõtte põhitegevusala on Kahjukindlustus.

Maksud

Kvartal Riiklikud maksud Tööjõu maksud Maksustatud käive Töötajate arv
2023.4
758 794
752 466
242 855
164
2023.3
823 605
820 730
262 252
162
2023.2
1 090 927
1 104 114
282 449
164
2023.1
741 982
730 133
191 205
158
2022.4
684 243
668 710
276 062
159
2022.3
718 690
722 113
206 252
155
2022.2
1 033 381
1 047 180
200 676
154
2022.1
680 236
661 390
239 511
150
2021.4
625 402
619 710
191 176
153
2021.3
724 146
701 799
296 806
154
2021.2
862 950
879 604
218 074
150
2021.1
593 473
595 093
185 236
145
2020.4
587 760
587 330
215 900
146
2020.3
704 442
637 341
351 219
148
2020.2
925 323
946 667
223 513
149
2020.1
620 416
604 682
205 380
151
2019.4
594 692
575 250
255 393
152
2019.3
626 467
622 451
237 732
156
2019.2
886 933
897 347
234 739
156
2019.1
638 573
579 046
430 108
152
2018.4
588 259
567 866
270 463
150
2018.3
553 492
563 038
108 580
155
2018.2
792 823
827 297
111 173
156
2018.1
536 617
525 744
183 031
157
2017.4
497 829
503 722
132 871
155
2017.3
531 794
527 811
176 801
154
2017.2
615 122
619 015
198 075
157
2017.1
476 392
485 568
96 031
153
()

Tarbijavaidluste komisjoni otsused

Otsuse nr 19-1/23-00435-011 (otsuse avaldamise kuupäev: 14. apr 2023)

Otsus: Tarbija kahjuks
Vastavalt VÕS § 476 lg 1 põhineb kahju hüvitamise kohustus kindlustusjuhtumi toimumisele. Kindlustusjuhtumi toimumise peab tõendama kindlustusvõtja, praegusel juhul avaldaja.

Tulenevalt esitatust ei ole kindlustusjuhtumi toimumist tõendatud. Avaldaja kirjelduse kohaselt lõhkus tema tellitud santehnik korteri seina, kuid ei ole väidetud ega tõendatud, et see on kindlustusjuhtum.

Asja materjalide põhjal ei ole kindlustusjuhtumit toimunud. Avaldaja kirjeldatud kahju kahju ei kuulu poolte sõlmitud kindlustuslepingu alusel hüvitamisele.

Hoone üldkasutatava osa remondikulud tuleb hüvitada korteriomanikel/kaasomanikel või korteriühistul. Avaldaja peab hüvitise saamiseks esitama nõude õige isiku vastu.

Otsuse nr 19-1/22-07884-013 (otsuse avaldamise kuupäev: 8. nov 2022)

Otsus: Tarbija kahjuks
Pooled on sõlminud kahjukindlustuse lepingu.

Vaidlus puudub selles, et kindlustusjuhtum on toimunud.

Vaidlus puudub, et hüvitamine toimub korteri taastamiseks vajalike kulude hüvitamise teel nii, et kaupleja annab remonditöö teostajale remondikulude hüvitamise kohta garantiikirja.

Korteri remondikulude hüvitamine

Pooled vaidlevad esiteks selle üle, et kindlustusandja ei ole nõus väljastama garantiikirja selle remondi kohta, mille tegemise vajadus ja kulud ei ole veel teada. Arvestades seda, et täiendava kahju tekkimine ei ole teada ega tõendatud, ei ole selle kahju hüvitamise kohustus sissenõutavaks muutunud.

On selge, et korteris on toimunud sündmus, mis on kindlustusjuhtum, kuid täiendava kahju olemasolu selgub remondi käigus, ei ole välistatud, et täiendav kahju puudub. Kindlustatud esemele tekkinud kahju tuleb kindlustuslepingu alusel hüvitada. Hüvitamiskohustus puudub veel tekkimata või tuvastamata kahju osas.

Võlaõigusseaduse § 476 lg 1 kohaselt kahjukindlustuse puhul peab kindlustusandja kindlustusjuhtumi toimumisel vastavalt lepingule hüvitama kindlustatud isikule kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju. Kahju, mille hüvitamise kohta tarbija on esitanud nõude, ei ole veel tekkinud või vähemalt ei ole selle tekkimine tuvastatud. Tarbijal kas puudub nõue või see ei ole muutunud sissenõutavaks.

Asenduspinna kasutamise kulude hüvitamine

Teiseks nõuab tarbija asenduspinna kasutamise kulude hüvitamist. Komisjon nõustub kaupleja vastuväidetega, et asenduspinna hüvitamist saab nõuda selle aja eest, millal toimub korteri taastamisremont ja hüvitamine eeldab asenduspinna kulude kooskõlastamist kauplejaga.

Tarbija korteri remondiga ei ole alustatud ja tarbija ei ole kooskõlastanud asenduspinna kulusid kauplejaga. Esitatu kohaselt ei ole need kulud veel tekkinud. Seega ka selle nõude osa suhtes ei ole kahju, mille hüvitamist avaldaja nõuab, tekkinud või sissenõutavaks muutunud.

Kaupleja ei ole lepingut rikkunud

Esitatu kohaselt on kaupleja täitnud kindlustuslepingust tulenevaid kohustusi. Tarbijal ei ole kaupleja vastu sissenõutavaks muutunud nõuet.

Arvestades tekkinud olukorda on tarbijal mõistlik valida korteri remonditööde teostaja ja esitada kindlustusandjale remondikulude kalkulatsioon ning nõuda kindlustusandjalt garantiikiri kulude hüvitamise kohta. Kui selgub vajadus kõrvaldada täiendav kahju, tuleb remonditöö koostajalt saada täiendav hinnapakkumine ja nõuda kindlustusandjalt ka selle kulu hüvitamise kohta garantiikiri.

Kui remonditöödega alustatakse ja tarbija kasutab remonditöö ajal asenduspinda, siis tuleb asenduspinna kasutamisel tekkiva kulu kohta esitada kindlustusandjale tõend, samuti tõend (näiteks hinnapakkumine) tekkivate kolimiskulude kohta ja nõuda samuti, et kindlustusandja kinnitab nende kulude hüvitamist.

Kindlustatud eseme kahjustamise korral on kindlustusandja lepinguline kohustus hüvitada tekkinud kahju, mis kuulub hüvitamisele kindlustuslepingu alusel.

Asja kahjustamisega kaasnev remonditöö tegija valik, temaga lepingu sõlmimine ja kontrolli teostamine remonditöö teostamise üle ning kolimise ja asenduspinna korraldamine on asja omaniku ülesanne.

Otsuse nr 19-1/22-03701-010 (otsuse avaldamise kuupäev: 15. aug 2022)

Otsus: Tarbija kahjuks
Poolte vahel on kehtiv kindlustusleping.

Vaidlus on hüvitise suuruse üle.

Kindlustushüvitise suuruse määramisel kohalduvad kindlustuslepingus sätestatud tingimused ja seadusega sätestatud tingimused.

Vastavalt kindlustuslepingule tuleb hüvitada kindlustatud esemele tekkinud kahju, kui tegemist on kindlustusjuhtumiga. Kahju on tekkinud, vaidlust pole selles, et tegemist oli kindlustusjuhtumiga.

Tarbija erihuvi, mis on linaleumi paigaldamine põrandakatte alla, ei ole kindlustuslepinguga eraldi reguleeritud.

Asjakahju hüvitamise eesmärgi kohta kohaldub VÕS § 127. Vastavalt VÕS § 127 lg 1 on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.

Kahjuhüvitise suuruse kohta kohaldatakse VÕS § 132 lg 3, mis sätestab, et kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise.

Antud juhul ei ole tõendeid selle kohta, et asja taastamine ilma põranda alla linoleumi paigaldamata vähendaks asja väärtust või halvendaks asja omaniku olukorda võrreldes kahju tekkimise eelse olukorraga. Seega ei ole linoleuni taastamise kulud mõistlikud kulud VÕS § 132 lg 3 mõttes ja need ei kuulu hüvitamisele.

Otsuse nr 19-1/22-03523-014 (otsuse avaldamise kuupäev: 16. juuni 2022)

Otsus: Tarbija kasuks
Kindlustuslepingu (edasised viited kindlustuslepingu tüüptingimuste punktidele) p. 7.1. kohaselt on kindlustussumma sätestatud järgmiselt: Kindlustussumma on suurim väljamakstav summa ühe
kindlustusjuhtumi kohta.

Omavastutus on kindlustuslepingu p 13.1. kohaselt sätestatud järgmiselt:
Omavastutus on kindlustuslepingus määratud ja
kindlustusvõtja kanda jääv osa hüvitamisele kuuluvast
kahjust iga kindlustusjuhtumi korral. Omavastutuse
summa kannab alati kindlustusvõtja ja kindlustusandja seda ei
hüvita. Omavastutus arvestatakse hüvitamisele kuuluvast
kahjust maha viimasena.

Kindlustuslepingu p 12.1. kohaselt: Kindlustushüvitis on rahasumma, mis makstakse välja kindlustusjuhtumi tagajärjel tekkinud varalise kahju ja
kindlustuslepingus kokkulepitud kulude hüvitamiseks.

Kindlustuslepingu p 12.2. kohaselt on kindlustushüvitise suurus ühe kindlustusjuhtumi kohta piiratud kindlustussummaga.

Hüvitamisele kuuluv kahju on lepingu p 3.1. tulenevalt kahju, mis tekib kindlustusjuhtumi tagajärjel. Vastavalt lepingu p 14 arvestatakse kindlustushüvitise arvestamisel esmalt kindlustusväärtuse kohta sätestatut, seejärel taastamiskulude mõistlikku suurust, seejärel arvestatakse alakindlustust ja ehitise kulumit.

Kindlustussumma on hüvitamise piir, see ei muuda kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju suurust. Seega, kui kahju, mis tekkis, on näiteks 10000 eurot ja eelmises punktis viidatud vähendamise alused puuduvad, vähendatakse seda omavastutuse võrra, näiteks 1000 eurot ja kindlustussumma rakendamise tulemusena, kui see on 3000 eurot, kuulub hüvitamisele 3000 eurot.

Kindlustustingimuste p 13.1. sätestaud viimane lause "Omavastutus arvestatakse hüvitamisele kuuluvast kahjust maha viimasena." ei ole tõlgendatav ega rakendatav viisil, et omavastutuse võrra väheneb kindlustussumma täiendavalt .

Hüvitatav kahju on see kahju, mis tekkis kindlustusjuhtumi tulemusel. Hüvitatavat kahju vähendatakse vastavalt lepingule. Kindlustussumma ei vähenda hüvitatavat kahju vaid see on hüvitamise piirmäär. Omavastutus on kindlustusteooria kohaselt summa, mille ulatuses kindlustusvõtja ise peab tekkinud kahju kandma. Selle eesmärk on, et kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju oleks siiski osaliselt ka kindlustusvõtja kanda, vähendamaks kindlustusvõtja huvi kaotust kindlustusjuhtumi mittetoimumise vastu.

Kindlustusandja ei saa vähendada omavastutuse võrra kindlustushüvitist, sest kindliustushüvitis on sisult sünonüüm VÕS § 422 lg 1 sätestatud kindlustusandja täitmise kohustusele. Omavastutuse võrra tuleb vähendada tekkinud kogukahju või siis kindlustuslepingu alusel hüvitatavat kogukahju.

Mõiste "hüvitatav kahju" tuleb vaidlusaluse lepingu kohaselt sisustada kui kahju, mis vastavalt kindlustuslepingule tuleb kindlustusjuhtumi toimumise järel hüvitada. Hüvitatava kahju all ei saa mõista seda summat, mis reaalselt välja makstakse vaid kogukahjuna, mille suhtes tehakse lepingu kohased korrektsioonid..

Kui omavastutust rakendada pärast kindlustussumma rakendamist tekib olukord, kus ühelgi juhul ei maksta välja kindlustusummat vaid alati sellest omavastutuse võrra väiksem summa. Selline tüüptingimuste sätestamine või tõlgendamine oleks lubamatu arvestades VÕS §§ 426, 423, see oleks vastuolus hea kindlustustavaga (VÕS § 25) ning ka VÕS § 29 lg 4 ja VÕS § 39 lg 1.

Komisjoni liikme Jüri Aava eriarvamus:
Omavastutus on kahju osa, mis jääb kindlustusvõtja kanda. Kindlustusvõtjal on õigus valida omavastutuse suurust, mida suurem omavastutus, seda väiksem on kindlustusmakse. Omavastutus võetakse maha hüvitavalt kahjult, mitte tegelikult toimunud kahjult. Kindlustussumma määrab samuti kindlustusvõtja. Kui ta soovib alakindlustust, siis on see tema teadlik risk. Kui kahju suurus ületab kindlustussummat, siis hüvitatakse kindlustussumma miinus omavastutus. Lepinguga võib kokku leppida omavastutuse kohaldamata jätmises, sellisel juhul on maksimaalseks hüvitise suuruseks kindlustussumma.

Otsuse nr 19-1/21-07248-018 (otsuse avaldamise kuupäev: 22. sept 2021)

Otsus: Tarbija kahjuks
Vastavalt VÕS § 476 lg 1 kahjukindlustuse puhul peab kindlustusandja kindlustusjuhtumi toimumisel vastavalt lepingule hüvitama kindlustatud isikule kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju. Asja kindlustamise korral peab kindlustusandja muu hulgas hüvitama kahju, mis tekkis kindlustusjuhtumi tagajärgede likvideerimise tulemusena, samuti kahju, mis tekkis kindlustatud asjade kaotsimineku tõttu kindlustusjuhtumi toimumisel.

Esitatud asjaolude kohaselt on tekkinud niiskuskahju keldris asuvale hoone kandevkonstruktsioonile. Arvestades esitatud poliisi ja tüüptingimusi ei ole hoone ühiskasutatav osa ehk kandevkonstruktsioon kindlustatud, antud lepinguga on kindlustatud korteriomandi eriomandi ese. Tulenevalt esitatust on kahju põhjustatud kaasomandi esemesse kuuluva hoone kandevkonstruktsiooni mädanemine. Kaasomandi eseme mädanemise tõttu vajab ilmselt vahetamist nii kandevkonstruktsioon kui sellega seotud eriomandi esemesse kuuluv põrand ja siseviimistlus.

Pooltel on vaidlus kindlustusjuhtumi toimumise aja üle. Kindlustusjuhtumi toimumise, sealhulgas ka juhtumi aja peab tõendama kindlustusvõtja või hüvitist taotlev isik.

Arvestades kõiki esitatud tõendeid kogumis leiab komisjon, et niiskuskahjustuse tekkimine kindlustusperioodil ei ole tõendatud.

Isegi, kui tõendamist leiaks, et toimunud on kindlustusjuhtum, siis ei kuuluks kahju hüvitamisele rakendatavate tüüptingimuste (kodukindlustuse tingimused K100-2017) p 6.7 alusel.

Otsuse nr 19-1/21-02662-019 (otsuse avaldamise kuupäev: 22. juuni 2021)

Otsus: Tarbija kasuks
Poolte vahel on sõlmitud kindlustusleping, tegemist on koguriskikindlustusega ja vaidlust selles, et kindlustusjuhtum on toimunud, ei ole.

Esmalt on vaidlus selle üle, kas taastamisremondi ajaks on vajalik elanike hoonest väljakolimine. Vajadust kolimiseks ei ole tõendatud.

Esitatu põhjal ei muutunud hoone elamiskõlbmatuks. Remont puudutaks umbes 60 ruutmeetrit kahjustatud ala ning mööbli eemaldamine, parketi eemaldamine ja paigaldamine ning mööbli tagasimonteerimine sellisele pinnale ei pruugi kesta üle paari päeva. Hoone kogupind on 200 ruutmeetrit. Seisukoht, et remondiks peab hoonest välja kolima, ei ole põhjendatud, esitatu põhjal on tegemist remonditööga, millega seoses hoonest väljakolimine harilikult ei toimuks.

Avaldaja on esitanud väite, et parketti ei ole võimalik osaliselt vahetada, sest kindlustusandja poolt pakutud lahendus ei asetaks tarbija olukorda, mis oleks võimalikult lähedane olukorrale, milles me oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Arhitekt on ette näinud ühtse ja harmoonilise disaini, mis osalise põrandakatte vahetamisel on rikutud. Esitatu põhjal ei riku hoones parketi osaline lahendus hoone arhitektuurilist lahendust, avaldaja ei ole seda tõendanud.

Avaldaja väitel on parketi osaline vahetamine välistatud ka selle tõttu, et siis langeb ka elamu väärtus. Selle väite tõendamiseks ei ole avaldaja esitanud ühtegi tõendit.

Avaldaja väitel on parketi osaline vahetamine välistatud ka selle tõttu, et tekivad raskustest, mida erinevate põrandakatete ühenduskohad võivad valmistada liikumispuudega isikutele. Avaldaja ei ole tõendanud seda, et üleminekukohad tekitaksid probleeme liikumispuudega isikule ega ka seda, et avaldajal selline erihuvi on.

Vastavalt VÕS § 127 on kahju hüvitamise eesmärk asetada kannatanud kahju tekitanud asjaolu esinemise eelsega võimalikult sarnasesse olukorda. Antud juhul täidab parketi osaline asendamine selle eesmärgi, asjaolusid arvestades kaasneks kogu parketi vahendamisega avaldaja olukorra parendamine.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 230 peab asjaolu, millele tuginetakse, tõendama pool, kes sellele tugineb. Seda on mõistlik kohaldada ka vaidluste kohtueelses lahendamises. Avaldaja ei ole nõuet tõendanud väljakolimise kulude hüvitamise nõude osas ega parketi täieliku asendamise nõude osas.

Kindlustusandja on keeldunud külmkapi kahjustamise hüvitamisest. Kindlustusjuhtum on koguriskikindlustus ja vaidlus kindlustusjuhtumi toimumise osas puudub.

Kindlustusandja keeldumise aluseks on tüüptingimuste järgmine säte:
"3.9.3.Koguriski puhul ei hüvitata üle nelja aastavanusele kodusele varale ja integreeritud köögitehnikale tekkinud kahju, mille põhjuseks on kindlustatud eseme enda sisemised elektrilised või mehaanilised rikked või häired."

Tegemist on hüvitamispiiranguga. Seda kohaldatakse siis, kui kindlustusjuhtum on toimunud. Hüvitamispiirangu rakendamisega seotud aluste tõendamiskoormis on tulenevalt seadusest ja Riigikohtu praktikast kindlustusandjal, mitte kindlustatud isikul.

Seega ei pea kindlustatud isik kindlustusandjale tõendama, et hüvitamispiirangu rakendamise aluseid ei ole, vaid kindlustusandjal on kohustus tõendada, kui sellised alused eksisteerivad.

Avaldaja on esitanud tõendid selle kohta, mis tekitas külmkapi rikke. Kaupleja hüvitamispiirangu rakendamise alust tõendanud ei ole.

Otsuse nr 19-1/20-09021-014 (otsuse avaldamise kuupäev: 26. aug 2020)

Otsus: Tarbija kahjuks
Võlaõigusseaduse kommenteeritud väljaandes (VÕS I komm. Väljaanne 2016, lk 701) toodud näitest, et juhul kui asja omanik on lasknud sõidukit hooldada pidevalt teatud töökojas, siis on sõiduki omanikul õigus nõuda, et taastamistööd viidaks läbi samas töökojas.

Kuna tarbija ei ole hooldanud enda sõidukit kallima pakkumuse esitanud teenusepakkuja juures puudub tarbijal alus nõuda, et kindlustusandja hüvitaks sõiduki taastamiskulud selles ettevõttes.

Otsuse nr 19-1/20-04038-023 (otsuse avaldamise kuupäev: 26. aug 2020)

Otsus: Tarbija kasuks
Poolte esitatud tõendite alusel ei ole tuvastatud , kuidas sattus vesi hoonesse. Mõlema poole kasutatud asjatundjad esitavad arvamuse, kuid kumbki ei ole tuvastanud vee hoonesse tungimise jälgi, seega on vee hoonesse tungimise kohta vastuolulised arvamused, kuid mitte ühtegi konkreetset tõendit, mis fikseerib veekahju põhjuse. Selle üle, et vesi sattus pööningule ja kahjustas lage ja tuba, vaidlust ei ole.

Kindlustusandja väide, et hoone rajamisel on toimunud ehitusviga, mis on põhjuslikus seoses tekkinud veekahjuga, ei ole tõendatud. Korstnapleki paigaldamise kohta on kindlustusandja esitanud väite, et kuna see ei ole süvistatud korstnasse, siis on see valesti paigaldatud. Samas ei ole välja toodud rikutud normi ega tõendatud seda, et pleki korstnasse süvistamine on ainus lubatud ja aktsepteeritav lahendus. Kuna vee läbijooksu koht on teadmata, siis ei ole võimalik väita, et viidatud süvistamisprobleem on kahju põhjustanud.

Teine väide, millele kindlustusandja tugineb, on vee tungimine läbi hoone konstruktsiooni. Arvestades, et vee päritolu on teadmata ning poolte esitatud tõendite kohaselt on vaid asjatundjate vastuolulised arvamused vee päritolu kohta ei ole tõendatud, et vesi tungis läbi hoone konstruktsiooni. Lisaks ei ole teada , läbi mis konstruktsiooni vee tungimist ette heidetakse. Konstruktsioonielemendid on näiteks sein ja katus. Antud juhul ei ole vesi tunginud läbi seina ega katuse vaid esitatud variandid on vee läbijooks korstna ja katuse vahelt ning küttesüsteemi ventiili rike. Kuni ei ole tõendatud, kustkohast vesi hoonesse tungis ei ole tõendatud selle tungimine läbi konstruktsiooni.

Arvestades, et tegemist on koguriskikindlustusega on kindlustatud esemele tekkinud veekahju kindlustusjuhtum ja kindlustusandjal on tekkinud kahju hüvitamise kohustus ning alates kahju suuruse kindlakstegemisest on see muutunud sissenõutavaks. Kindlustushüvitise tasumisest keeldumise aluseid ega hüvitise vähendamise aluseid ei ole tõendatud. Kindlustusandjal on kindlustushüvitise tasumise kohustus.

Otsuse nr 19-1/20-02153-017 (otsuse avaldamise kuupäev: 2. juuli 2020)

Otsus: Tarbija kasuks

Otsuse nr 19-008330-009 (otsuse avaldamise kuupäev: 10. jaan 2020)

Otsus: Tarbija kasuks
Märksõnad: kindlustusleping, kodukindlustus
Sisu: Kaupleja selgitas, et paikvaatluse kohaselt on põranda võimaliku niiskuskahjustuse põhjustanud koduloom, kuna põrand lõhnas uriini järele ja vannitoas kuivasid koera hügieenilinad. Kaupleja viitas ka sellele, et varasema kindlustusjuhtumi tagajärjel oli põrand juba kahjustunud, mille eest sai Tarbija hüvitist aga Tarbija jättis põranda vahetamata. Komisjon leiab, et tarbija väitel lillevaasi ümberminek ja sellest väljavoolanud vee poolt laminaatpõranda veekahjustuse tekkimine on antud kindlustuslepingu tingimuste (koguriskikindlustus) kohaselt kindlustusjuhtum. Kaupleja poolt esitatu, et kahjustuse tekitas koduloom, ei ole tõendatud. Esitatud tõendeid uurides selgub, et varasem põranda kahjustus ei ole samas kohas. Lillevaasi ümberminek ja sellega seoses laminaadi kahjustumine on esitatud väidete ja tõendite alusel võimalik. Seadus sätestab, et kahjukindlustuse eesmärk on tekkinud kahju hüvitamine ja kahju hüvitamise eesmärki piiritleb VÕS § 127 - see on endise olukorra taastamine. Kui kahjustatud põranda seisukord oli halb enne kahjustust, siis see ei tähenda, et seda ei pea taastama. Põranda taastamiseks tuleb kasutada sel juhul odavamaid lahendusi, kindlustusandja saab vähendada põranda taastamiseks kuluvat summat, mida ta ka antud juhul on teinud. Komisjon nõustus kindlustusandja poolt välja pakutud summaga põranda taastamise maksumuse osas ja rahuldas Tarbija nõude osaliselt.

Otsuse nr 19-001581-012 (otsuse avaldamise kuupäev: 21. mai 2019)

Otsus: Tarbija kahjuks
Märksõnad: Reisikindlustus, reisi ärajäämine, kindlustusjuhtum, haigestumine, kindlustushüvitis
Komisjon ei pea eluliselt usutavaks, et pikalt planeeritud mäkkeronimise reisile jääb nohu pärast minemata.
VÕS § 422

Otsuse nr 18-011447-011 (otsuse avaldamise kuupäev: 22. märts 2019)

Otsus: Tarbija kahjuks
Märksõnad: Kindlustusleping, kodukindlustus, mehitamata õhusõiduk
Komisjon leidis, et tarbija seisukoht ei ole õige, et kaameradrooni puhul on tegu kaasaskantava video/fototehnikaga. Asjaolu, et mehitamata õhusõidukile on paigaldatud selle lahutamatuks osaks olev videokaamera, ei muuda seadet oma olemuselt videoseadmeks. Analoogselt ei saa videokaamera sõiduautole paigaldamisel rääkida autost kui videoseadmest.
Kindlustuslepingu osaks olevate tüüptingimuste kohaselt ei loeta õhusõidukeid kindlustatud esemeteks.
VÕS § 422 lg 1 ja 423 lg 1
164
Töötajad
242 855 €
Käive 2023Q4

Kontaktandmed

Telefon
+372 6224599
E-post
info@pzu.ee
Koduleht
www.pzu.ee
Juriidiline aadress
Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Pärnu mnt 141, 11314 269

Esindusõigus

Nimi
🇱🇹 Kestutis Šerpytis
1

Äriühingu seadusjärgne esindaja

al. 09.04.2015
Mihkel Uibopuu
2
04.01.1964 (60)

Filiaali juhataja

al. 09.04.2015


Täpsem otsing EMTAK tegevusalade kataloog Käibemaksukalkulaator Käive 2023Q4 Uued ettevõtted Privacy policy