Jagu C hõlmab materjalide, ainete või komponentide mehaanilist/füüsikalist või keemilist muundamist/töötlemist uueks tooteks. Materjali või aine töötlemine/muundamine ei ole samas ainumäärav tingimus, mille alusel üksus liigitada töötleva tööstuse alla, vt allpool selgitust jäätmete töötlemise kohta. Töödeldavaks materjaliks, aineks või komponendiks on põllumajanduses, metsanduses, kalanduses või mäetööstuses toodetud toore või töötleva tööstuse mõne teise tegevusala toode. Tavaliselt loetakse töötlemiseks kauba olulist muutmist, renoveerimist või rekonstrueerimist.
Tootmisprotsessi väljundiks võib olla valmistoode (valmis kasutamiseks või tarbimiseks) või pooltoode, mis on edasise tootmise sisendiks. Näiteks alumiiniumi rafineerimistehase toodang on esmase alumiiniumi tootmise sisendiks; esmane alumiinium on sisendiks alumiiniumtraadi tõmbamise tehastes; alumiiniumtraat on sisendiks alumiiniumtraadist toodete tootmisel.
Masinate ja seadmete spetsiaalsete komponentide ja koostisosade, samuti nende tarvikute ja lisaseadmete tootmine kuulub samasse klassi nende masinate ja seadmete tootmisega, mille jaoks osad ja tarvikud on mõeldud. Masinate ja seadmete üldise kasutusega komponentide ja koostisosade (mootorid, kolbid, elektrimootorid ja elektrilised sõlmed, ventiilid, hammasrattad, rull-laagrid jne) tootmine liigitatakse töötleva tööstuse vastavasse klassi, sõltumata sellest, millises masinas või seadmes neid kasutatakse. Spetsiaalsete komponentide ja lisaseadmete valmistamine plastsete materjalide vormimise või pressimise teel kuulub gruppi 222.
Töötleva tööstuse osaks loetakse ka toodete kokkupanekut omavalmistatud või ostetud detailidest.
Jäätmete taaskasutamine, st jäätmete töötlemine teiseseks toormeks kuulub gruppi 383 (Materjalide taaskasutusele võtmine). Kuigi see protsess võib sisaldada ka füüsilist või keemilist muundamist, ei loeta seda töötleva tööstuse osaks. Nende tegevuste esmaseks eesmärgiks on jäätmete käitlus ning seetõttu kuuluvad need jakku E (Veevarustus; kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus). Samas uue lõpptoote valmistamine (vastandina teisesele toormele) kuulub siia jakku ka siis, kui tootmise sisendiks on jäätmed (nt hõbeda tootmine filmijäätmetest).
Tööstus-, kaubandus- ja muude sarnaste masinate ning seadmete spetsialiseeritud hooldus ja remont kuulub ossa 33 (Masinate ja seadmete remont ja paigaldus). Arvutite ning tarbeesemete ja kodutarvete parandamine kuulub ossa 95 (Arvutite ning tarbeesemete ja kodutarvete parandus) ning mootorsõidukite remont ossa 45 (Mootorsõidukite ja mootorrataste hulgi- ja jaemüük ning remont). Masinate ja seadmete paigaldus spetsialiseeritud tegevusena kuulub gruppi 332.
Märkus: Üldreeglina toimub tootmisüksuses materjalide ja ainete töötlemine uueks tooteks (väljundiks on uus toode). Samas võib uue toote määratlemine olla mõnevõrra subjektiivne.
EMTAKi järgi kuulub töötleva tööstuse alla näiteks:
− värske kala töötlemine (nt austrikarpide eemaldamine, kala fileerimine), mida ei tehta kalapüügialusel, vt 10201
− piima pastöörimine ja villimine, vt 10511
− nahatöötlemine, vt 15111
− puidu immutamine, vt 16102
− trükkimine ja sellega seotud tegevusalad, vt 181
− rehvide protekteerimine, vt 22111
− valmisbetoonisegu tootmine, vt 23631
− galvaniseerimine, pindamine, metallide termiline töötlus ja poleerimine, vt 25611
− masinate (nt automootorite) ümberehitus ja kapitaalremont tehases, vt 29101

Siia ei kuulu:
metsavarumine (jagu A, Põllumajandus, metsandus ja kalapüük)
põllumajandustoodete esmatöötlus (jagu A, Põllumajandus, metsandus ja kalapüük)
toidu valmistamine vahetuks tarbimiseks (osa 56, Toidu ja joogi serveerimine)
maakide ja muude mineraalide esmatöötlus (jagu B, Mäetööstus)
konstruktsioonide ehitamine ja tootmisoperatsioonid ehitusplatsil (jagu F, Ehitus)
kauba ümberjagamine väiksemateks kogusteks, sh pakkimine, ümberpakkimine, pudelisse villimine (nt alkoholjoogid või kemikaalid); utiili sortimine; värvi segamine tellija soovi järgi; metalli lõikamine tellimustööna ehk toimingud, mille tulemuseks ei ole uus toode (jagu G, Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja mootorrataste remont)

Erialaliidud:
Eesti E-kaubanduse Liit
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda
Eesti Kaupmeeste Liit
Eesti Tööandjate Keskliit
Eesti Väike – ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon (EVEA)
Rahvusvaheline Kaubanduskoda ICC Eesti